Benedict Brunch Live by Television.ee

To view this video please enable JavaScript, and consider upgrading to a web browser that supports HTML5 video


Lossimuusika 2019/2020 hooaja lõppkontsert
17.05.2020

Virgo Veldi ja Mihkel Mattisen kontsert
16.05.2020

Lembe Lokk kontsert
14.05.2020

Neeme ja Jaan Ots kontsert
02.05.2020

Kuressaare teatri "Yksine"
30.04.2020

Johannese passioon
24.04.2020

Orthodox Singers
19.04.2020

Scherzi Musicali
18.04.2020

Sten Heinoja klaverikontsert
11.04.2020

Improteater IMPEERIUM Võtab Sõnatuks!
01.04.2020

Oleg Pissarenko - Usaldus
28.03.2020

Improteater IMPEERIUM Kellerteatris
25.03.2020

Improteater IMPEERIUM Tallinna Lauluväljakul
21.03.2020

Benedict Brunch live kontsert Tallinna Lauluväljakul
21.03.2020

Väljumisfestivali Trampliin viimane ja
Lossimuusika 2019/2020 hooaja lõppkontsert
17.05.2020 18:00


Ralf Taal – klaver
Mari-Liis Uibo - viiul
Aare Tammesalu – tšello

Kava:
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Klaveritrio B-duur KV 502
Allegro
Larghetto
Allegretto

Camille Saint-Saëns (1835-1921)
Klaveritrio nr 2 e-moll op 92
Allegro non troppo
Allegretto
Andante con moto
Grazioso, poco allegro
Allegro

 

Wolfgang Amadeus Mozart

1786.aastal loodud klaveritrio B-duur KV 502 kirjutamise ajal on Wolfgang Amadeus Mozart oma meisterlikkuse ja väljendusjõu tipul: äsja olid valminud 6 Joseph Haydnile pühendatud keelpillikvarteti ja ooper „Figaro pulm“, töölaual ootavad klaverikontserdid KV 488, 491, 503 ja klaveritrio KV 496. Viimases omandasid viiul ja tšello seninägematu iseseisvuse, mis inspireeris hiljem Beethovenit samas suunas jõuliselt jätkama.

Oma kirjades rõhutas Mozart pidevalt, et „tema muusika peaks voolama nagu õli“. B-duur trio liuglebki läbi oma kolme osa erakordse elegantsi, lüürilisuse ja soojusega. Allegro täiuslikku peateemat eksponeerib klaver ja kuigi see esineb hiljem kõikvõimalikes kombinatsioonides teiste pillidega, ei kao tema vaimsus ühestki taktist. Lüüriline Larghetto pakub klaveri ja viiuli läbipõimunud dialoogi ning kujutab endast hingestatud mõtisklust. Finaali muusika on mitmekesine ja leidlik, selle kapriisne vaim püsib küll klassikalises raamistikus, kuid ei ole mitte kunagi lõpuni taltsutatav või etteaimatav.

 

Camille Saint-Saëns

Ehkki prantsuse helilooja Camille Saint-Saëns oli kuulus eelkõige oma orkestriteoste ja instrumentaalkontsertide poolest, pühendas ta palju aega ja energiat kammermuusika komponeerimisele. Lisaks kahele keelpillikvartetile kuulub tema loomingusse 3 klaveritriot, klaverikvintett, serenaad klaverile, orelile, viiulile ja vioolale ning septett klaverile, trompetile, keelpillikvartetile ja kontrabassile. Saint-Saëns oli üks väheseid selles žanris kirjutajaid, sest enamik prantslasi pidas sel ajal kammermuusikat „veidraks nähtuseks saksa keeles“. Klaveritrio e-moll op 92 loomiseks kulus Saint-Saënsil kogu 1892. aasta suvi. Sõprade sõnul pani ta mängu kõik oma oskused ja kogemused. Muusikateadlased nimetavad seda sageli XIX sajandi üheks kaunimaks klaveritrioks prantsuse muusikas.

Viieosaline trio algab tõsistes ja tumedates värvides. Saint-Saëns soovis peateema eksponeerimiseks kasutada viiuli „saatusliku“ kõlaga madalat registrit. Meloodia jõuab kuni väikese oktaavi fis-noodini, kuid viiuli madalaim noot on g! Selles täbaras olukorras (pilli kõlaline register sobis hästi muusika sisuga, aga heliulatuses jäi pool tooni puudu) tuli heliloojale unikaalne idee jaotada pikk laulev teema takti kaupa kahe keelpilli vahel. Peameloodia jagatud eksponeerimise järel kordavad keelpillid seda veelkord, aga nüüd juba oktaavis ja pidevalt koos mängides. Nii avaosa kui kogu trio klaveripartii on äärmiselt nõudlik ja eeldab suurt tehnilist üleolekut ning erinevate mänguvõtete suurepärast valdamist. 5/8 taktimõõdus teine osa ja mõjub algul lihtsa ning süütu salongimuusikana, kuni ootamatult lisanduvad dramaatilised kujundid ja värvid. Ebasümmeetrilised ja punkteeritud rütmifiguurid teevad Allegrettost põneva ja üllatusi täis muusikalise maiuspala. Järgneva Andante con moto peateemast kiirgab romantilisi parfüüme, lihtsakoeline meloodia leiab järjest põnevamaid harmoonilisi lahendusi. Valsilaadsele graatsilisele neljandale osale järgneb trio tõsise algusmeeleolu juurde pöörduv polüfoonilise koega finaal, mis lõpeb tormilise apoteoosiga. Kahetsusväärne, et see meistriteos nii harva kontserdisaalides kõlab.

 

Ralf Taal

Ralf Taal on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Griegi 150. Sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal sai ta Schuberti nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia.

Ralf Taal on olnud solistiks pea kõigi Eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Eri Klas, Paavo Järvi, Olari Elts, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste, Anu Tali jpt. Tema soolokavades on valdavalt kõlanud Schuberti, Beethoveni ning Chopini muusika. Lisaks solistitegevusele on Ralf Taal hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele, sh Mati Palm, Ain Anger, Pille Lill, Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv, Indrek Vau, Oksana Sinkova, Andrus Haav ja teised. Ralf Taal töötab pedagoogina EMTA-s ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja oli kontsertmeister Rahvusooperis Estonia aastatel 1998-2014. Aastal 2011 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal ilmus temalt sooloalbum Chopini klaverimuusikaga “Magic of Sound”.

 

Mari-Liis Uibo

Mari-Liis Uibo (1990) alustas viiuliõpingutega 6-aastaselt dotsent Ivi Tiviku juhendamisel. 1997-2006 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, 2012 lõpetas bakalaureuseõppe Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis professor Gerhard Schulzi (Alban Berg kvartett) viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USA-s Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames professor Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.

Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (s.h. Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel). Alates 2001. aastast on Mari-Liis regulaarselt osalenud suvekursustel ning külastanud meistriklasse: Maestro Ivry Gitlis, prof. Alexander Fischer, prof. Anatoli Reznikovski, prof. Per Enoksson, Ilia Korol, Elena Denisova, Areta Zhulla, Sirpa Lannes-Tukiainen, ISA 09 ja ISA 11 – kaasaegse muusika interpretatsioonikursus (Klangforum Wien, Sophie Schafleitner, Nigel Osborne), keelpillikvarteti treeningprogramm (Jupiter String Quartet).

Alates 1998. aastast on Mari-Liis Uibo olnud sagedane esineja erinevatel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud erinevate orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Darrell Ang, Andrei Kruzhkov, Dmitry Banaev, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal (kontserdisarjas „Uus Euroopa, noored talendid“), Hollandis, Saksamaal (kontserdisarjas „Forum junger Künstler“), Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, Ameerika Ühendriikides (Oberlin Conservatory 2013 Illumination Tour in NYC) ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.

Mari-Liis on kaasa teinud paljudes orkestriprojektides, sealhulgas Viini Akadeemia orkestris, vanamuusika ansamblis „Hortus Musicus“, Oberlini kaasaegse muusika ansamblis, kontsertmeistrina Oberlini Konservatooriumi kammer-orkestris ja sümfooniaorkestris, ning mängib erinevate kammeransamblite koosseisus. Solisti ja kammermuusikuna debüteeris ta 5. mail 2016 Washington DC Kennedy keskuse Millennium Hall laval. Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD „Bernsteinstraße“.

 

Aare Tammesalu

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariiklikul keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P.Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel.

Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Itaalias, Armeenias, Kanadas, Türgis, Saksamaal, Soomes, Leedus, Iraanis, Moldovas, Kreekas, Maltal, samuti on esinenud Venemaa, USA ja Jaapani mainekates saalides. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), Cathedral Bluff´s Symphony Orchestra (Kanada), Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees.

Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki jt heliloojate teoste esmaesitajaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade.

2008.aastal tegi ta tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga.

 

Kadrioru loss

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

 

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvuskultuur Fond

 

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

 

Rohkem infot:
lossimuusika.ee
https://www.facebook.com/lossimuusika/

Vabatahtlik panus sündmuse toimumise toetuseks ja erakapitalil põhineva kultuurifondi asutamiseks

Kultuuripartnerluse Sihtasutus
EE822200221073282948

Kava